10 fakti selja kohta
Seljavalude põhjuste ja ravimeetodite uuringute käigus tehakse pidevalt uusi avastusi, mis lükkavad ümber varasemad uskumused. Antud artiklis toodud juhised annavad Sulle ülevaate nippidest, kuidas seljavalu leevendada ning kuidas selle tekkimist ennetada.
- Sinu selg on palju tugevam, kui sa arvad
Seljavalu käes kannatavad oma elu jooksul väga paljud inimesed. Esmapilgul võib see olla murettekitav ning igapäevaelu piirav, kuid tegelikult kujutavad harva suuremat ohtu.
Inimese lülisammas (just nimelt lülisammas, mitte selgroog 😉 ) on väga tugev ja kindel tugistruktuur ning selle tõsiselt vigastamine ei ole üldse nii kerge. Tavapäraste seljavalude korral on põhjuseks vaid kerge nikastus või venitus.
Uuringute järgi paraneb 98% inimestest sellistest episoodidest küllaltki kiiresti ja tihti igasuguse ravita. Ka korduvalt esinevad episoodid ei ole tihti ohtlikud.
2. Seljaröntgen suuretõenäosusega ebavajalik
Kui inimesed näevad oma röntgenpildis mingisuguseidki muutusi, ehmatavad nad ära ja hakkavad vältima ka paranemise jaoks olulisi tegevusi nagu treenimine ja füüsiline aktiivsus.
Väga harvadel juhtudel tuvastab röntgen tõsisema probleemi, mis vajab meditsiinilist sekkumist.
Seega, kui sinu perearst või füsioterapeut ei saada Sind seljapilti tegema, siis võta seda kui head märki ning ära üleliigselt muretse.
3. Väldi voodiravile jäämist, jätka liigutamist ning naase järkjärgult tavapäraste tegevuste juurde
Teaduslike uuringute käigus on nüüd jõutud järeldusele, et kui alaselja valude käes vaevlev inimene väldib füüsilist aktiivsust, on tulemuseks suuremad valud ning aeglasem taastumine.
Loomulikult on seljavalu episoodi esimestel päevadel parem hoiduda järskudest liigutustest ja olla ettevaatlikum, et valu leevendada. Parem on jääda füüsiliselt nii aktiivseks kui võimalik ning tasapisi jätkata tavapärast liigutamist, et kiirendada taastumist. Igasugusest liigutamisest hoidumine mõjub pikas perspektiivis kahjulikult.
4. Ära karda kummardamist ja raskuste tõstmist
Tihti arvatakse, et seljavalud on põhjustatud kummardamisest või raskuste tõstmisest. On tõsi, et ebaloomulikus asendis raske eseme tõstmine võib põhjustada vigastusi, kuid tõenäoliselt on tegemist lihtsalt nikastuse või venitusega.
On väga oluline treenida ja muuta oma keha jaoks harjumuspäraseks erinevate esemete ning raskuste tõstmine ja selle käigus leida üles meetodid, mis sobivad just Sinu kehale. Meie kõigi kehad on erinevad, seetõttu on igati normaalne, et meile sobivad ka erinevad tõstmistehnikad. Ei ole olemas ühesugust kõigile sobivat lähenemist.
5. Treenimine ja aktiivne eluviis aitavad seljavalusid leevendada ja ennetad
Järjepidev treening aitab seljavalusid leevendada ning on parim viis nende ennetamiseks ka tulevikus.
Alusta vaikselt ning järkjärgult tõsta oma treeningute intensiivsust ja raskust. Isegi, kui su selg on alguses treeningutest hell, siis ei ole põhjust muretsemiseks- see ei kahjusta Sinu selga, vaid muudab selle tugevamaks.
Kui taaskord on oluline rõhutada, et ei ole olemas üht kindlat treeningut, mis on kõige efektiivsem. Seega vali julgelt välja treening, mida Sa naudid ja, mis sobitub Sinu igapäeva ellu, et saaksid sellega tegeleda regulaarselt.
6. Valuvaigistid ei kiirenda paranemist
Puuduvad selged tõendid, mis kinnitaksid,et valuvaigistite tarbimine kiirendab seljavaludest taastumist. Nende võtmine on põhjendatud vaid koos teiste meetoditega, näiteks treeningute ja füüsilise aktiivsuse jätkamisega.
Kuid ka sellisel juhul tuleks valuvaigisteid kasutada kui lühiajalist varianti, sest pikaajaline tarbimine võib tuua kaasa kõrvalmõjusid.
Treening ja aktiivne eluviis peaks kindlasti olema peamine meetod seljavalude leevendamisks. Hea uudis on, et see on ka turvalisem ja odavam!
7. Kirurgilist sekkumist on vaja väga harva
Mõned harva esinevad olukorrad, kus pinge all olevad seljanärvid põhjustavad valu, nõelatorked või tuimust jalgades, võivad saada operatsiooniga küll leevendust, aga on oluline mõista, et see ei ole ainus ega kõige õigem lahendus.
Pikaajaliselt on kasulikum leevendada selliseid vigastusi treenimisega ja kirurgiline sekkumine peaks alati jääma viimaseks abinõuks.
8. Maga piisavalt
Üha enam on hakatud mõistma, et uni on väga tähtis tegur seljavalude leevendamisel.
Kvaliteetne ja piisav uni alandab kehas stressi ning toob kaasa üleüldise heaolu tunde, mistõttu oled Sa vähem vastuvõtlikum vigastustele ning suudad kiiremini taastuda.
Proovi magada 7,5-8 tundi ööpäevas ja järgi kindlat unerütmi. Oluline on mõista ka, et ei ole olemas üht parimat magamisasendit või madratsit, mis sobiks kõigile.
9. Seljavalud võivad esinda ka ilma, et oleksid end kuidagi vigastanud
On mitmeid füüsilisi ja psühholoogilisi faktoreid, mis võivad kas üksi või koos esinedes seljavalusid põhjustada. Mõned näited:
- Füüsilised faktorid: lihtne venitus, teatud “ohtlike” liigutuste vältimine, et selga “kaitsta”.
- Psühholoogilised faktorid: hirm selja vigastuste tekkimise või nende mitte paranemise ees, pidev halb enesetunne või liigne stress.
- Muud tervise ja elustiili faktorid: pidev väsimustunne, halb tuju, ebapiisav uni, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus.
- Sotsiaalsed faktorid: keerulised suhted tööl või kodus, rahulolematus oma tööga, pingelised sündmused eraelus nagu lähedase kaotus või raske haigus.
On oluline mõista osata mõista ja aru saada, kuidas mingid faktorid võivad Sind ja Sinu tervist mõjutada ning seeläbi õppida nendega toime tulema.
10. Millal otsida abi
Kui Sinu seljavalud ei hakka leevenema 6-8 nädala jooksul, peaksid pöörduma arsti või füsioterapeudi poole.
Füsioterapeut oskab anda nõu ning õpetusi, kuidas seljavalu ravida ning tulevikus ennetada ja parandada Sinu üleüldist tervist ja heaolu.
Teatud sümptomite esinemisel tuleks aga kindlasti pöörduda arsti poole. Nendeks on näiteks:
- Tuimus või surin kubeme või istimiku piirkonnas;
- Nõrkustunne jalgades;
- Haigusenähud seljavalude tõttu nagu näiteks palavik või üleliigne higistamine öösel.
