Head treenerid vastavad küsimusele, “kuidas sa tegid temast SELLISE sportlase?”, vastusega “ma ei teinudki.”.
Tõsiasi on, et treenerit ja head treenerit eristab oskus näha potentsiaali ning veel suurem oskus kasutada seda potentsiaali treenitava huvides nii, et ta saavutab oma absoluutse maksimumi.
Asjale nii vaadates on üsna selge, et ükski treener ei loo sportlast. Ta lihtsalt aitab tal saavutada kontakti oma sisemise jõuga, läbi mille on sportlane ise motiveeritud ning saavutab oma absoluutse maksimumi.
Sama kehtib ka tööandjatele.
Paljud ettevõtted püüavad motiveerida oma töötajaid efektiivsemalt töötama hommikuste puuviljakastide, meeskonnaürituste, pizzaõhtute ja spordikompensatsiooniga. See viib ettevõttest välja arvestatava hulga raha, kuid kui paljudel juhtudel toob tulemusi?
Selleks, et päriselt töötajate efektiivsust tõsta ning seeläbi ettevõtte tulemusi parandada, on vaja mõista, mis on tegelikult need tegurid, mis ajendavad töötajaid rohkem panustama.
Motivatsioon ei ole mitte ainult kvaliteet, vaid ka kvantiteet
Ilmselt me kõik teame, et motiveeritud töötaja teeb rohkem kui temalt oodatakse. Küll aga ei paista me päris täpselt mõistvat, mis see motivatsioon üldse on. Vaatame seda siis lähemalt.
Motivatsiooni seostatakse sageli energia ja tuhinaga. Selle kohaselt on motiveeritud töötaja valmis andma endast alati 101%. Ta on esimesena tööl. Lahkub viimasena. Tema energiatase on selgelt üle teistest. Järelikult on ta motiveeritud? Jah ja ei.
Teadlased on uurimustöö tulemusel jõudnud arusaamisele, et võime eristada positiivset ja negatiivset motivatsiooni. Positiivne motivatsioon aitab meil saavutada rohkem, luua häid emotsioone ning tunda ka ennast hästi. Negatiivne motivatsioon seevastu põhjustab pingeid ning kasvatab seeläbi toksilisust.
Sõltumata sellest, kas oleme inro- või ekstraverdid, on meie ajud programmeeritud ühendusi looma. Küll aga selleks, et need ühendused saaksid olla produktiivsed, peavad olema need ka head meie vaimsele tervisele.
Seetõttu võib juhtuda töökohal, kus ühes tiimis töötavad väga võimekad, aga erinevate isikuomaduste ja motivaatoritega inimesed, produktiivsuse asemel sündida hoopis toksiline ja mitte midagi korda saatev tiim. See omakorda on juhtidele ja värbajatele ootamatu olukord, sest paberil tundub kõik õige – need inimesed ON võimekad ja nad ON valmis korda saatma suuri asju. Lihtsalt mitte ühes tiimis. Ühendusest saab seega kõik alguse.
Üks suurus ei sobi kõigile
Teine väärarusaam, mis puudutab motivatsiooni on seotud sellega, et me püüame motiveerida oma kaaslasi samal viisil nagu motiveerime ennast. See võib toimida paari inimesega, kuid kahtlemata mitte kõigiga. Põhjus on lihtne – meid motiveerivad erinevad asjad ning mis sobib ühele, ei pruugi sobida kõigile.
Seega vähe sellest, et edu saavutamiseks on ülioluline, et koondaksime tiimidesse samal sagedusel olevad liikmed, on veel olulisem, et motiveeriksime neid keeles, mida nad mõistavad ja kaasa räägivad.
Mis üldse on motivatsioon?
Enne kui kedagi motiveerima asuda, on tarvis mõista, millest saab motivatsioon alguse.
Motivatsioon on soov või tahe lõbutseda, tunda end hästi, kõikvõimsa ja enesekindlana. Ja mitte ainult. Nii väga kui oleme motiveeritud end hästi tundma, oleme motiveeritud ka kõike keerulist oma elust eemale hoidma.
Edu saladus peitub suures plaanis jõudude vahekorras – mida rohkem on meie elus ajendeid, mis lasevad meil tunda end kõikvõimsana ning mida vähem selliseid, mis põhjustavad meile raskusi või lausa valu, seda võimsamad ja motiveeritumad me oleme.
Küll aga kalduvad inimesed rohkem ühes või teises suunas. Ühed on rohkem fokusseeritud positiivse motivatsiooni kogemisele. Nad on ambitsioonikad, altid vastutust võtma ja projekte juhtima.
Teises skaala otsas on inimesed, kes kulutavad suure osa oma motivatsioonist halva vältimisele. Nad on pidevalt valvel, valmis märkama ja leidma vigu ning tunnetama, mil kaarik hakkab mäest alla veerema.
Küsimus ei ole selles, kuidas oma töötajaid motiveerida, vaid kuidas nende juba olemasolevat motivatsiooni õigel ajal ja õiges kohas rakendada.
Tervisliku ja motiveeriva töökeskkonna loomine
Niisiis oleme teada saanud, et sinu töötajad juba on motiveeritud. Oluline on nende motivatsiooni õiges kohas rakendada.
Usu mind, see tundub lihtsam kui tegelikult on.
Inimestena oleme komplekssed ja vähe sellest, et teistel on meid raske mõista, on meil endil seda sageli veelgi raskem teha.
Ära muretse! Mul on sulle lahendus!
Koostöös minu hea koostööpartneri Vaelioga , aitame sul läbi andmepõhise lähenemise luua tugeva töökultuuri, milles inimesed töötavad koos tiimides, mis neid draivivad ning rakendavad oma motivatsiooni neis aspektides, kus see neil kõige loomulikumalt välja tuleb.
Kirjutasime Vaeliou andme- ja teaduspõhisest lähenemisest siin, aga väike meeldetuletus sulle:
Vaeliou alustalaks on teaduspõhine lähenemine, milles uuritakse võrdselt nii iga indiviidi väärtusi ja ootusi kui ka meeskonna omi kogumina. Iga meeskond on erinev ning iga liige selles peaks tundma, et tema ideedele pööratakse tähelepanu. Vähem tähtis ei ole aga ka meeskonna identiteet tervikuna, sest koos inviduaalsete väärtustega moodustavadki need ettevõtte kultuuri.
Ja seda kõike milleks? Just – absoluutselt kõige efektiivsemate tiimide loomiseks ning sellest tulenevalt suurepäraste tulemuste saavutamiseks!
Kirjuta mulle ja viime sinu ambitsioonid ellu! info@firmafitness.ee