Aprilli teatakse kui paastukuud ning see ei ole juhus – just kevad on parim aeg paastuda, sest nii võimaldame kehal ja meeltel puhastuda talvel sinna kogunenud raskest toidust, ravimitest imendunud toksiinidest, aga ka pimedusest ja külmusest, mida oleme pidanud ligi 9 kuud taluma. 

 

Paast on üks organismi puhastamise viise, mis on kasutusel olnud juba aastatuhandeid. Vanad eestlased alustasid paastumist vastlapäeval ning see kestis kuni lihavõteteni. Märgid paastumise kohta ulatuvad juba aga muistsetesse kultuuridesse.

 

Paast ei ole nälgimine

 

Paastumise ajal põletatakse ära ained, mida keha polnud kas täielikult omastanud või mis rakkudesse ladestunult häirisid ainevahetust. Paastumise ajal tarvitab organism esmajärjekorras väheväärtuslikku materjali, säästes samal ajal elutähtsaid kudesid.

 

Paastumine annab ka seedekulglale puhkust, pärast paastumist on toidu seedimine paranenud ja keha omastab vajalikke toitaineid palju kergemini.

 

Iseseisvalt võib võtta ette paastu kestusega kas ööpäev või 36 tundi, pikema paastumise, olgu see siis kolm kuni kaheksa päeva, kaks nädalat või veelgi pikem, määrab arst.  

 

Paastuks valmistumine

Paar päeva enne paastumist tasub menüüst ära jätta lihatoidud, suurendada aedviljade hulka ja juua palju vett. Kasuks tuleb ka toidukordadega venitamine ning nende vähendamine. Paastu eelsel perioodil võiks süüa iga 5-6 tunni järel ning nii 2-3 korda päevas. 

 

Enne paastumise algust ja selle ajal tuleb kasuks kehaline töö ja sportimine, samuti teeb head saun. Igal võimalusel tasuks viibida värskes õhus.

 

Paast

 

Paastupäeva hommik algab nagu iga teine – hommikusöögiga, kuid sellega söömine ka lõppeb. Järgnevate tundide jooksul võib nälga peletada ning keha turgutada veega, millele on lisatud sidruniviil või taimeteega (piparmünt, kummel, kibuvits).

 

Näljatunne on kõige tugevam paastu esimese kümne tunni jooksul, kuid sellest aitab üle olla tugev tahtejõud. Võib ka juua rohkem vett. Kui keha on esialgse taastamistööga hakkama saanud, asub ta energiliselt laguaineid eemaldama ja siis läheb olemine tunduvalt paremaks. 

 

Küll aga reageerib iga keha paastumisele ning jääkainetest vabanemisele erinevalt: võib esineda peavalu, iiveldust, minestustunnet. Mida rohkem on jääkaineid, seda tugevamad on kehalised reaktsioonid.  Neid annab leevendada meeldiva taimetee joomise, värskes õhus viibimise, sooja vanni või duššiga.

Tervise korrastamiseks piisab, kui iga nädal paastutakse 24 tundi. Kui aga tunnete, et organism vajab pikemat puhastamist, kestab paast 36 tundi ja sel juhul on soovitatav alustada õhtul.

paastumine, fasting, paastukuu

Paastu lõpetamine

Paastuks valmistumisest ja selles viibimisest vaat et olulisimgi on paastust väljumine. 

 

Kui paast on kestnud 24 või 36 tundi, võiks esimesel söögikorral olla laual aedviljasalat, lahja puder või aedviljasupp. 

 

Esimesel paastujärgsel päeval tuleb hoiduda loomsetest valkudest ja rasvu sisaldavatest toiduainetest (piim, juust, muna, või, koor, liha, kala). Teisel päeval on juba lubatud süüa piimavalke sisaldavaid toite (kodujuust, jogurt jms) ja kolmandal tavalist toitu. Paastu kasuteguri suurendamiseks peaks edaspidi alustama iga toidukorda mõne aed- või juurviljasalatiga.

 

Paastumine erinevates kontekstides

 

Paastumine ei ole seotud ainult kevade tärkamise ning inimeste sooviga enda ümbrust ja sisemust korrastada ning taasluua. Islami kultuuris on paastumine olnud oluline osa nende kultuurist aastatuhandeid – nimelt on ramadaan üks viiest olulisest sambast, millel kogu islami usk seisab. See on aeg endasse süüvimiseks ja jumala kummardamiseks ning kestab olenevalt aastast 29 või 30 päeva. 

 

Näiteid paastumisest leiab ka spordis: näiteks kulturismis loobutakse võistluste eel toidust, et tuua esile parim füüsiline vorm.