ehk hooajaline meeleoluhäire.
Käes on novembrikuu keskpaik – päevavalgust jääb aina vähemaks ja paljud meist lähevad ning saabuvad töölt koju pilkases pimeduses. Seetõttu on tekkinud olukord, kus päevavalguse nautimiseks ei olegi peaaegu võimalust. Kas oled tundnud, et pimedal ajal tunned end rohkem väsinuna, loiult ja tujutuna? Sa justkui ei suuda enam keskenduda, produktiivsus on langenud ja tahaksid kuskile kaugele reisida?
Kui oled end nii tundnud, siis Sa ei ole üksi! Paljud inimesed tunnevad väsimust ja energiapuudust just novembrikuus. Sellel on ka eraldi nimi – hooajaline meeleoluhäire.
Hooajaline meeleoluhäire ehk talvedepressioon tekib enamasti pimedal ajal sügis- ja talvekuudel. Inimesed, kes on mõjutatud ilmastikutingimustest, tunnevad suuremat väsimust, energiapuudust ja tujukust igal aastal samal ajal.
Talvedepressioon on salakaval ja paljud inimesed ei pea vajalikuks sellega tegeleda. Öeldakse “küll läheb üle”, “see kõigest pimedusest tingitud”, “küll ma varsti reisile lähen…”. Kahjuks on praegu aga reisimine raskendatud ja päikese alla pääsemine pole enam nii lihtne. Aeg on ohjad enda kätte haarata ja oma vaimsele heaolule rohkem tähelepanu pöörata!
Talvedepressiooni sümptomid:
– Tunned end suurema osa päevast depressiivselt.
– Soovid magada kauem kui tavaliselt.
– Toiduisu ja kehakaal muutub.
– Suurenenud vajadus magusa või alkoholi järele.
– Huvi kadumine varasemalt põnevust pakkunud asjade vastu.
– Madal energiatase ja suurem väsimus.
– Keskendumisraskused.
– Madal produktiivsuse tase.
Võimalikud põhjused:
– Sisemine kell – pime aeg ja vähem kontakti päikesevalgusega võib häirida keha sisemise kella toimimist, mis omakorda põhjustab väsimuse tunnet.
– Madalam serotoniini tase – serotoniin on kemikaal, mis mõjutab meie tuju. Pimedal ajal toodab meie keha vähem serotoniini, mistõttu võime tunda end kurvameelsemana.
– Melatoniini tase – hooajad ja pime aeg võivad häirida ka meie melatoniini taset kehas, mis vastutavad meie unekvaliteedi eest.
Kuidas vähendada talvedepressiooni?
Ole füüsiliselt aktiivne – tööl või kodukontoris töötades on kõige lihtsam ja kiirem variant teha kiire liikumispaus või minna õue jalutama. On tõestatud, et füüsiline aktiivsus tõstab õnnehormoonide taset kehas ning läbi selle muutub ka meie meeleolu tunduvalt positiivsemaks.
Ole teadlik oma mõtetest, käitumisest ja meeleoludest – teadvustamise abil on võimalik märgata asjaolusid, kuidas erinevad situatsioonid meid mõjutavad. Tea, et asi ei ole mitte selles, mis meiega juhtub, vaid kuidas me olukordadele reageerime.
Mediteeri – mediteerimine aitab olla enda mõtetega praeguses hetkes ning kontrollida emotsioone ja tundeid.
Soorita hingamispause – hingamispausid aitavad vähendada stressitaset, ärevustunnet ning teisi negatiivseid emotsioone.
Mida oled kuulnud hingamispausidest? Kuidas neid veel teha ja kuidas need aitavad? Kõigest sellest juba järgmises postituses!